Sõnastik (eesti)

Kaldus merepõhja piirkond või maismaapind. Mis tahes kaldus pind.

Inimese tervist või keskkonda ohustav aine.

Liigid, mis võivad suure tõenäosusega lähiajal välja surra.

Liigid, kellel on looduses väljasuremise oht kõrge (haavatavad liigid), väga kõrge (ohustatud liigid) või äärmiselt kõrge (kriitiliselt ohustatud liigid).

Keskkonnategurite piirid (temperatuur, soolsus, toitained), milles liik saab eksisteerida ja paljuneda. Eelistatud nišš on see, kus liik toimib kõige paremini, kui puudub konkurents ja välised tegurid.  Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (ehk Gause reeglile) ei saa kaks liiki hõivata täpselt sama nišši samas keskkonnas pikka aega.

Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kogumiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.

Ökoton ehk ökotoon (inglise ecotone) on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline põimeala, siirdeala, piir (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana) jms. Ökotone iseloomustab suhteliselt suur liigirikkus (servaefekt). Seda tingib kummagi naaberökosüsteemi liikide kooseksisteerimine piirialal, aga ka sealsete tingimuste suur varieeruvus. 

(vt ka biotoop). Ökotoop on kasvukoht – abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi.

Looduslike veekogude vesi, mille soolsus on vahemikus 0,5–5 ‰.

Ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ning kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon.  Oligotroofne veekogu on selge veega, selles on vähe biogeenseid ühendeid ja humiinaineid ning tema bioproduktsioon on väike.