Sanasto (viron kielellä)

Geomorfoloogia on õpetus pinnavormidest ja geoloogilistest protsessidest, mis neid kujundavad. Geomorfoloogid uurivad, kuidas maastik on kujunenud, pinnavormide ajalugu ja dünaamikat ning ennustavad pinnavormide muutusi väliuuringutega, eksperimentidega ja arvutimodelleerimisega. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi nii maismaal kui ka veekogude põhjas.

Maapinna (sh ookeanipõhja) ruumiliselt eristatavad elemendid, mille teke on seotud konkreetse kujunemisprotsessiga. Näideteks  luited, merepõhjad, atollid ja fjordid, mis on moodustatud vastavalt tuule (või vee) hoovustest, vulkaanilisest tegevusest, korallrifide kasvust ja liustikest.

Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.

Ökosüsteemide ja liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes.

Veekiht (hüppekiht) okeanograafias, kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.

Merevee pH taseme vähenemine, mis on põhjustatud CO2 sisalduse suurenemisest merevees.

Organismid (või organismide elutsükli etapid), kelle rakkudes on ainult üks kromosoomide komplekt.

Piirkond või ala, kus põhja lähedal oleva vee hapnikusisaldus on madal või puudub.

Pilliroog (Phragmites) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, kasvab vees ja liigniisketel aladel tihedate kogumikena. Kõrgus 0,8...4 m. Eestis kasvab üks liik, harilik pilliroog.

Harjaslõugsed (Chaetognatha) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim. Harjaslõugseid teatakse tänapäeval üle 20 perekonna 120 liigiga.
Umbes 20% harjaslõugsete liikidest on bentilised ning substraadina kasutavad nad peamiselt vetikaid ja kive. Neid leidub praktiliselt kõikides soolastes veekogudes.