Sanasto (viron kielellä)

Pikk kitsas järskude kallastega sügav merelaht.

Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas.

Foraminifeerid ehk kambrilised (Foraminifera) on juurjalgsete hulka kuuluvad ainuraksed. Nende ainu- või hulgikambrilistest (peamiselt lubiainest) kodadest on moodustunud suur osa maailmamere põhjasetteist (globigeriinhiib) ja settekivimeist (fusuliin- ja nummuliitlubjakivi, kriit jt).

Ökoloogiliste koosluste nähtavad ja välised omadused.

Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis. Fütoplankterid on fotosünteesivad organismid ja moodustavad enamuse veekogude primaarproduktsioonist, olles seega veekeskkonna toiduvõrgustike alglüliks.

Gaasi lekkimine, eraldumine settest, nt orgaanilist ainet sisaldavast maardlast, kus orgaanilise aine lagunemisel tekib gaas.

Koguliigirikkus (Whittaker). 

Geenitriiv ehk geneetiline triiv  on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon.

Kohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks. Geograafilised infosüsteemid hõlmavad kartograafiat, statistilist analüüsi ja andmebaaside tehnoloogiat.

Geoloogiliste (kivimid, mineraalid, fossiilid), geomorfoloogiliste (pinnavormid, protsessid) ja pinnase (sette) looduslikud omadused (mitmekesisus). See hõlmab nende kooslusi, seoseid, omadusi, tõlgendusi ja süsteeme (Gray, 2004).