Sanasto (viron kielellä)

Merede ja järvede bentaali ökoloogilise sügavus-vööndi alamvöönd, mis ulatub mõõnavee või madalvee alampiirist põhjataimestiku alampiirini, ookeanides ja ääremeredes hrl umbes 200 m sügavuseni (s.o mandrilava ääreni).

Paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Sugulise sigimise erijuhuks on partenogenees, kus viljastumist ei toimu.

Paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Sugutus paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism.

Savi, mille koostises on kõrge sulfiidide hulk. Tavaliselt esineb Läänemere ajaloo Antsüluse järve faasi setetes. Kutsutakse ka Antsüluse saviks.

Sulgivate lindude, enamasti veelindude massiline ümberpaigutumine optimaalsete kaitse- ja toitumistingimustega kohtadesse.

Supralitoraal ehk prits(m)ete vöönd on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhivööndist (teised on eulitoraal ja sublitoraal). Supralitoraal on vöönd, mis ulatub tõusuvee kõrgeimast piirist kuni pritsmete ülempiirini.

Asendaja, bioloogilise mitmekesisuse mõõdetav osa, mida on raske määratleda või mõõta.

Taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Põhiline taksonoomiline üksus on liik (species). Liigist kõrgemad üksused on perekond (genus), sugukond (familia), selts (ordo), klass (classis) ja hõimkond (divisio, phylum).

Süstemaatika osa, mis käsitleb organismide klassifitseerimist ja taksonite loomise teoreetilisi aluseid.

Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude. Tallusega organismid on näiteks puna- ja pruunvetikad.