Sanasto (viron kielellä)
Some of the interface text in Estonian and Finnish is machine-translated
Termi viron kielellä | Termi englanti | Termi venäjäksi | Termi suomeksi | Termin merkitys | Valokuva |
---|---|---|---|---|---|
Põhjaelustik (ehk bentos) | Benthos | Бентос | Pohjaeläimistö | Veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. |
|
Põhjalähedase eluviisiga | Demersal | Демерсальный, придонный | Pohjalla elävä | Organismid, kes elavad tavaliselt põhjas või põhjalähedases veekihis. |
|
Põhjaproov (kvantitatiivne) | Bottom sample (Quantitative) | Донная проба | Pohjanäyte | Teatud haardealaga põhjaproovide võtja (nt. kopa) abil veekogu põhjast kogutud sette kogus (koos kõigi selles sisalduvate organismidega). Seda kasutatakse põhjaloomsete elusorganismide erinevat tüüpi uurimiseks (liigiline koostis, iga liigi populatsiooni demograafiline struktuur, üld- ja spetsiifiline biomass ning arvukus). Pehmetel põhjadel kasutatakse koppasid, kõvalt põhjalt proovi võtmiseks kasutatakse proovivõturaami. Kõva põhja koral läheb sukelduja merepõhja ning võtab proovi kasutades selleks metallist proovivõturaami. Sel juhul sisaldab proov kõiki organisme ja lahutatakse raami piiritletud alast. Nende uurimiste käigus kogutud andmed arvutatakse tavaliselt ümber 1 ruutmeetri peale. |
|
Poikilohaliinne | Poikilohaline | Пойкилогалинная среда | Poikilohaliini | Veekogu, mille soolsus on vahemikus 0,5-300 ‰. Oluline omadus on, et vee soolsus võib hooajaliselt või mingis ajaskaalas varieeruda. Muutuva soolsusega veekogu. |
|
Põisadru | Bladderwrack | Фукус пузырчатый | Rakkolevä | Harilik põisadru (Fucus vesiculosus) on pruunvetikate klassi kuuluv liik. Põisadru on Eesti suurim vetikas. Ta kasvab kuni 75 cm pikkuseks. Põisadru kasvab peamiselt rannikualadel. Vetikas on nime saanud põite järgi, mis aitavad tal vees püsti seista. Veekogu põhja ja veeobjektidele kinnitub ta kinnitusketta abil. |
|
Populatsioon | Population | Популяция | Populaatio | Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel (inbriiding), kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel (crossbreeding). |
|
Populatsiooni kasv | Recruitment | Пополнение, воспроизводство | Rekrytointi | Protsess, mille käigus populatsiooni lisandub uusi liikmeid kas sündimise või rände teel. |
|
Potentsiaalne elupaik | Potential habitat | Потенциальное местообитание | Potentiaalinen habitaatti | Võimalik elupaik. |
|
Produktsioon, tootlikkus (bioloogiline) | Production (Biological) | Биологическая продуктивность | Tuotanto (biologinen) | Ökosüsteemi või selle osa toodetud biomass ajaühiku kohta. |
|
Pruunvetikad | Brown algae (Phaeophyta) | Бурые водоросли (Phaeophyta) | Ruskolevät | Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500–2000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. |