Sõnastik (eesti)

Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid). Tamm võib olla nii inimese ehitatud kui ka looduslik.

Sügava veekogu veemassiivi õhuke vahekiht, mis eraldab ülemist, soojenenud veekihti (epilimnioni) alumisest, külmast veekihist (hüpolimnionist).

Terrigeensed setted on madalmerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit settematerjalist.

Jaotus, mis näitab kõiki väärtusi, mida juhuslik muutuja võib võtta, ja nende esinemise tõenäosust.

Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad.

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoitaineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega.

Organismidele toiduks vajalikud anorgaanilised ained. Taimekasvuks on neist tähtsaimad fosfor ja lämmastik, mille ülemäärane sisaldus veekogudes põhjustab eutrofeerumist.

Orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete lihtsamateks aineteks lagunemine ning sel viisil aineringlusesse ja tootmisesse tagasijõudmine. Protsessi käigus on energiavool mittetsüklilises, kuid nn. mineraalainete liikumisvool tsüklilises. Mineraalainete liikumiseks võime lugeda näiteks väävli-, süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja veeringet.

Ala või piirkond, kus teatud liik tavaliselt toitub. 

Koht kus loom sööb.