Глоссарий (эст)

Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile (klorofüll a ja d), ksantofüllidele ja karoteenidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, suutes kasvada meredes ja ookeanides maksimaalselt 200 meetri sügavusel, optimaalne kasvuala on 40–60 meetrit.

Rahn on kivi, mille läbimõõt ületab 512 mm Eestis, 600 mm Soomes või 100 mm Venemaal. Rahne, mis on algsest asukohast liustike poolt eemale transporditud, nimetatakse rändrahnudeks.

Rajajaefekt ehk asutajaefekt (inglise founder effect) on evolutsiooniteooria ja populatsiooniteooria mõiste, mis kirjeldab tagajärgi, mis tulenevad väga väikese arvu isendite poolt rajatud populatsiooni puhul. Asutajaefekti korral on suur tõenäosus, et uue populatsiooni geenifond on emapopulatsiooni omast märkimisväärselt erinev, samuti on geneetiline varieeruvus uuel populatsioonil väike. Ernst Mayri järgi on rajajaefekt sageli (kui mitte peamiselt) uute liikide tekkimise põhjuseks.

Rand on randla maismaaline osa. Ranna merepoolne piir on keskmine rannajoon. Maapoolse piiri määrab ajuveeaegse tugevaima tormilaine mõjupiir.

Ränidioksiidist (SiO2, kvartsmineraal) sete või settekivim.

Rand, mida kulutab lainete jõud. Murrutus ehk lainekulutus ehk rannakulutus ehk rannaabrasioon on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon.

Merest kuni viie kilomeetri kaugusel asuvad ja keskmiselt kuni meetri sügavused heledaveelised seisuveekogud, kus nn. kollast ainet (enamasti huumusainetest koosnev kompleks) ei sisaldu üle 7 mg/l, kloriide aga üle 25 mg/. madalad, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ajutiselt ühenduses olevad rannikujärved ja -lõukad.

Vee ja maismaa piirijoon.

Veealune rannanõlv. Randla veealune osa, mis ulatub keskmisest veepiirist sügavuseni, kus lainete mõju merepõhjale lakkab.

Rannikualad muutuvad ookeanide ja maa vahelise dünaamilise koostoime tõttu pidevalt.  Rannikuala hõlmab nii rannikulähedast ookeani/merd kui ka rannikuga külgnevat maad, mis mõjutab rannikuvett.