Глоссарий (эст)

Liik on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liik on üks bioloogilise klassifitseerimise ja taksonoomilise liigitamise põhiühikutest. Tavaliselt defineeritakse liike kui gruppi organismidest, mis saavad vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi.

Eesmärk on luua kaardikiht, mis näitab sihtliigi või elupaiga esinemise tõenäosust aladel, mis asuvad väljaspool tegelikke proovivõtukohti.

Seisund, kus ühe liigi piirava ressursi kasutamine mõjutab teist liiki negatiivselt.

Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala). On ka teisi liiva definitsioone. Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni järgi oli liiva terasuurus 0,1...1 mm.

Liivalained on voolava vee põhjas moodustuvad vormid, kõrgusega 1–6 m, lainepikkusega üle 10 m. Nende profiil on reeglina ebakorrapärane ja sete ladestub kaitseküljele.

Liivavallid on merepõhja, pikisuunalised, ümmargused või ebakorrapärase kujuga topograafilised kujundid, mis asuvad veepinna all või peal. Need koosnevad peamiselt liivast, kuid neis võib esineda ka jämedamat materjali, näiteks rändrahne ja kive.

Piklikud liivamoodustised, liivalained, mis koosnevad lahtistest setetest, mis tekivad loodete servdele ja mandrilava äärealadele.

Munast koorunud linnupoeg, kes on sulgedeta, pime ja abitu. Nad püsivad pesas ja sõltuvad täielikult oma vanematest.

Lindude järeltuljad.

Ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.