Glossary (est)

Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-).

Merihein (Zostera L.) on veetaimede perekond meriheinaliste sugukonnast. Eesti territoriaalvetes on levinud pikk merihein (Zostera marina).

Maailmamere ökoloogiline vöönd, mis mis paikneb sügavusel umbes 200-1000 m. Siia jõuab vähe päikesevalgust ja paljud selles vööndis elavad organismid on bioluminestsentsed. Osa mesopelagiaalsetest liikidest tõusevad öisel ajal kõrgemale epipelagiaalsesse vööndisse toituma. Mesopelagiaalseteks liikideks on nt mõõkkalad, merihundid, kalmaarid, mõned seepialiigid jm.

Rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum.

Bioloogias tähendab ränne sündmust, mille käigus loomad liiguvad ühest piirkonnast teise. Sõltuvalt rändeviisist võib ränne olla passiivne või aktiivne. Aktiivse rände näide on rändlindude kevad- ja sügisränded. Passiivse rände näiteks on merevooludega kaasa triivimine.

Lindude hooajaliste rändeteede ääres asuvad alad, mis toimivad peatumis-, söögi- ja puhkepaikadena.

Väikesed veetaimed, mille all tavaliselt mõeldakse mikroskoopilisi vetikaid. Mikrofüütide elukeskkond võib olla kas mage- või mereveeline.

Protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. 

Organism, mille elutsükkel kestab mitu aastat.

Merepõhja kaardistamiseks ja uuringuteks kasutatav seade, mis edastab impulsisignaale merepõhja ja võtab vastu merepõhjast (või muudest objektidest) peegelduvaid helisignaale. Mitmekiirelise sonariga määratakse vee sügavus ja põhja topograafia laeva mõõteteekonnal. Lisaks vee sügavusele ja põhja topograafiale pakub mitmekiireline sonar teavet ka põhja koostise ja kareduse kohta.